Selleks ajaks, kui Mäkuga aja süstimisele sain oli pai koer juba ennast terveks teinud. Arvatavasti aitas kaasa ka minu linimendiga masseerimine ja liigeseid toetava vedeliku söötmine. Niisiis tulime arsti juurest sama targalt tagasi ja Mäku kintsuväristamine oli seekord asjata. Puhkasime veel natuke ning eelmine nädal sai esimest korda jälle trennis käidud. Vanamehel muidugi oli hea meel uuesti platsil olla, kuid raske pinnas ning liigsed kilod annavad tunda. Seega toitu vähemaks ja lahjemaks ning rohkem aktiivsust nädala sees. Kuna ratsutamine võtab ka kenakese aja, siis otsutasin, et käin kahe koeraga samas trennis ning Elliga teen rajad lihtsustatud variandis. Mulle sobib selline korraldus, kuna siis suudan olla terve trenni kontsentreeritud ning pekipõletamisele mõjub ka hästi. Elli on tubli ja jookseb nüüd ka poomi ning A-tõket. Loomulikult mitte jooksvate kontaktidega ning selles saan ma ainult iseennast süüdistada :P
Septembri lõpus käisime Riias terjerite erinäitusel. Bulle oli kokku neli - 3 isast ja Elli. Junior serdi saime kenasti kätte (Elli nüüd ka siis Läti JCH) ja TPJ valimisel olime koos sama isasega, keda Elli korra juba Väimela näitusel võitis. Ka seekordne kohtunik arvas, et Elli meeldib talle rohkem ja edasi siirdusime TP valikule, kus olime koos BaltiCH isasega. Olin täiesti veendunud, et isane võidab aga meie suureks rõõmuks valis kohtunik tõu parimaks hoopis meie väikse tibina. Järgmiseks näituseks, kus osaleme on Tartu RV ning siis juba noorteklassis.
No comments:
Post a Comment